Liblikõielised

Harilik nõiahammas,  sort LEO

Lotus cormiculatus
Bird´s foot trefoil

OMAPÄRA
  • Harilikul nõiahambal on kollased või oranžid õied.
  • Taime varred ning lehed on pehmed ja peenikesed.
  • Taimel on sügav peajuur, mille tõttu on nõiahammas küllaltki põuakindel.
  • Enne õitsemise algust on taim kergelt mõru maitsega, mis võib vähendada söömust.
  • Tänu tanniini sisaldusele ei teki loomadel nõiahammast süües puhitisi.
 
MULD

Sobivad: kuivavõitu ja parasniisked keskmise sügavusega rähkmullad ning liivsavi- ja saviliivmullad.
Ei sobi: liigniisked turvasmullad ja pikaajaliselt üleujutuvad lammimullad. Talub mulla happesust kuni pH 5,0. Ei talu kõrget põhjavee seisu.

Regulaarselt tuleb anda P30 K60 väetisi või vedelat orgaanilist väetist.

KÜLV

Külvisenorm: puhaskülv 10 - 12 kg/ha;  segukülv  3 - 6 kg/ha. Hariliku nõiahamba seemet tuleb enne külvamist vastavate bakteritega töödelda.
Kaasliigid: põldtimut, harilik aruhein, aasnurmikas, punane aruhein, karjamaa raihein, punane ristik, valge ristik või lutsern.

SAAK ja KASUTAMINE
Saagilt jääb alla lutsernile ja punasele ristikule, kuid saagi kvaliteet ja seeduvus on nõiahambal kõrgem.
Liblikõielistest on nõiahamba proteiin mäletsejaliste loomade poolt kõige paremini omastatav, mis tuleneb proteiini omapärast lõhustuda looma vatsas aeglasemalt „mööduv proteiin“.
Taimed võivad kasvada 45–60 cm kõrguseks.
Nõiahammas on hea karjamaa- ja meetaim.
Karjatamiseks on sobiv 20 cm taimik.
Rajamisaastal on saak madal.
Alates I kasutusaastast on saak kuivaines 6–8 t/ha aastas. Rajamisaastal on soovitav nõiahammast niita või sügise poole ka karjatada, kokku 3–4 korda. Selline koristussagedus soodustab nõiahamba saagikust ja kestust järgnevatel aastatel.
Nõiahamba osa rohukamaras aastatega suureneb. Tänu taime võimele säilitada kõrge toiteväärtus ka hilises kasvufaasis ja suve teisel poolel, saame nõiahammast karjatada ka õitsemise faasis.


 
   
kodulehe tegemine